Võib juba aimata, et ega siin mingit huvitavat juttu ei tule. Ja nii see ongi.
Vastus küsimusele "Miks Janne midagi huvitavat ei kirjuta?" on konkreetne. Janne on üks suur töönarkomaan, et rahuldada oma shopaholismi!
Niipalju siis minu puhkusest, millest ma eelmises sissekandes kirjutasin. Nimelt oli möödunud vaevalt pool päeva minu olematust puhkusest, kui mulle helistati minu vanast töökohast ja öeldi, et tuldagu tööle. Et nemad ajavad kõiksugused paberid korda, mina vaid töödaku. Niisiis olen ma tagasi (õigemini pole ma ära olnudki) Croissant Expressis.
Ja natuke ka ilmast. Lõpuks tuli ka see kaua oodatud vihm. Inimesed olid õnnelikud vihma üle, kuna 64 päeva polnud tilkagi taevast alla tulnud. Leidus ka neid, kes tantsisid vihma käes:) Uskumatu - inimene vajab vaid vihma, et olla õnnelik!!!! Aga mina sellega üldse rahul pole! Vihma saabumisega langes temperatuur korraga oma kümme kraadi. Kujutage nüüd ette - üks ilus esmaspäev 32 soojakraadiga ja järgmine päev järsku 22 kraadi. Hullumaja - ma pidin ära külmuma. Kraapisin kohvrist kohe võimalikult soojad riided välja. Hommikuti kui tööle lähen, siis on väljas kusagil 15 kraadi - tööle jõudes põsed punetavad ja nina on jääkülm. Töökaaslased naeravad, et mida mul väriseda on, et ma ju Euroopast ja peaks sellega harjunud olema. Tundub, et olen selle kuumusega ära harjunud. Aga nüüd vist on kõik, 30-kraadist sooja ma enam ei saa - hüvasti bassein ja hüvasti päiksekreem. Mis seal ikka, tuleb talvele vastu minna. Ja mis kõige tähtsam - selle külmaga tekkis mul nüüd lõpuks ka jõulumeeleolu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar