Teel koju

Pikk lennusõit Austraaliast Eestisse möödus suhteliselt sujuvalt. Tänu AirAsia lennufirma silmaklappidele, tekile, padjale ning kõrvatroppidele suutsin ma isegi suuremad kisakõrid välja kannatada ja unne suiguda. Pagasi ülekaalu eest nõuti lisaraha vaid Malaysia lennujaamas ja kahepeale klattisime selle ära ka :) Malaysias veetsime kolm päeva ja tegime Kuala Lumpurile ringi peale. Nüüd on ka nähtud Kuala Lumpuri Tower ja Twin Tower.

Ilm Malaysias oli väga kuum ja niiske. Õhk, mida hingata, aga puudus :) Selge ilm muutus väga ruttu vihmaseks ja vastupidi. Hotell, kus ööbisime, oli hubane ja mõnus, aga nalja pakkus meile lubatud puuviljavaagen. See oli nii võimas, et tegin sellest kohe ka pildi:)

Pildikollektsioon teemal "Malaysia magab"!

Lennul Malaysiast Londonisse, mis kestis 14 tundi, kasutasin oma isiklikku silmaklappi, millel on väga karm hoiatus ja tundub, et inimesed arvestasid sellega ja üles mind ei aetud :)

Inglismaa lennujaamas juhtuski see, mida kartsin. Passikontrollis mind läbi kohe ei lastud ja paluti astuda kõrvale, et siis minu näojooni ja minu passi tõsisemalt uurida. Nii ma neile siis selgitasin, et olen natuke vanemaks saanud ja oma välimust muutnud, lisaks esitasin neile kõik oma plastikkaardid: id-kaart, juhiluba, ISIC-kaart, krediitkaardid ja austraalia pangakaart. Õnneks oli ametnik väga sõbralik ja lõbus ja tegi veel pealekauba nalja ka :) Kui pagas käes, siis sõna otseses mõttes jooksin ma ühte kohvikusse, et tellida suur tass kohvi. 10 kuud olin joonud mingisugust koledat lahustuvat lurri ja Londonist ostetud kohvi oli ikka taevalik. Lennujaamas kohtusin ka oma keskkooli klassiõega, keda ma polnud näinud 8 aastat ja lennusõit Tallinnasse sujus suure jutumulina saatel.

Nii me nüüd siis olemegi siin ja seal Eestimaal kuni septembrini.

Bon Voyage Melbourne

Meil saabus talv ametlikult 1. juuni. Siin on külm ja sombune ja pole mingit tunnet, et praegu on juuni. Pigem just nagu läheneksid jõulud mitte jaanipäev:) Puudelt langevad viimased lehed ja nende raaguspuude kõrval on kontrastiks vägevad palmid. Sidrunid ja mandariinid kukuvad puudelt pots ja pots nagu Eestis õunad hilissügisel. Inimesed kannavad selliseid riideid nagu eestlased detsembrikuus kannavad:) Aga mis kõige naljakam, jalas on neil plätud või lahtised kingad;) Mõnes mõttes on kahju Melbournest lahkuda, sest see linn on mulle väga armsaks saanud. Ehk tulen veel siia tagasi!!!

Minu igahommikune vaade ja mõte, et ühel ilusal hommikul olen mina seal õhupalliga lendamas!

Siin ma nüüd siis istun oma pagasi otsas ja mõistatan, kas on ülekaal või ei. Olen juba 5 korda asju ümber pakkinud, aga tundub, et tuleb veel mõned korrad pakkida. Asi poleks nii hull kui ma poleks ükspäev vapustavale kinga- ja kotipoele peale sattunud. Seega olen ma nüüd kahe kingapaari, ühe paari saabaste ja 4 käekoti võrra rikkam. No ja mõned kliedid ka, aga sellest ostuhullusest ma hea meelega ei kirjutaks. No ja tegelikult on seal veel palju asju, milleta ma poleks Melbournest lahkunud. Ja mis kõige tähtsam - seal on ka kingitusi minu kallitele pereliikmetele ja parimatele sõpradele :)

11 juuni siis põrutame Melbournest Malaisiasse. Plaanime Kuala Lumpuris olla mõned päevad, et ka seal natuke turisti mängida. Broneerisime endale vägagi luksusliku hotelli, et need autos ööbimised heastada :) Eestisse jõuame järgmisel nädalal. Esimene nädal Eestis on mul juba täiesti täis broneeritud igasuguseid kokkusaamisi:)

Vahepeal sain tuttavaks ühe Tšiili tüdrukuga Mariaga (tegelikult ta nimi koosneb 4. osast, mida ma ei suuda meelde jätta). Tüdruk on täpselt nagu Lõuna-Ameerika seebiseriaali näitleja: ilus ja armas ning jumaliku aktsendiga. Hästi säilivad seal Tšiilis - mina pakkusin vanust talle 20, aga tema saab 29 hoopis. Ja kuna ma jumaldan tšiili veine, siis andis ta mulle väga häid soovitusi selles valdkonnas. Ühesõnaga võin ma öelda, et tean tšiili veinidest nüüd väga palju :) Tšiili tüdrukust Mariast ja Iiri tüdrukust Alanast on saanud minu selle aasta Austraalia reisi ühed toredamad sõbrad, kellega ma kindlasti hoian kontakti ka edaspidi.

Vahepeal müüsime maha ka oma valge limusiini. Uueks omanikuks sai rasta patsidega indukas. Loodame, et auto käitub temaga hästi. Natuke kahju oli mul autost - ta teenis meid ikkagi ju hästi ja oli meile ka raskematel aegadel kodu eest :)

Niisiis on selleks korraks siis kõik ja uus Austraalia seiklus algab uuesti septembris. Tänaseks on kõik piletid juba soetatud ja uueks avastamiskohaks saab meil olema Austraalia läänerannik sihtkohaga Perth.

Kindlasti teen veel ühe vahva postituse Malaisia reisi kohta. Ja loodan, et mu passiga probleeme ei teki - teadagi on mu passipilt oma 10 aastat vana ja seega eriti ei usuta, et see mina seal olen:)