Kiirteade muretsejatele

Jõudsime ilusti Melbourne, aga hetkel pole aega blogi kirjutada, kuna oleme eksinud ja ei saa kohe mitte midagi aru, mis siin toimub - tegemist ikka väga SUURLINNAGA!!! Kirjutan esimesel võimalusel meie seiklusest Cobram-Kyambram-Melbourne kohta.

Loetud päevad

Nii, tänaseks on ka virsikud korjatud. Tore on teha kohe mingit tööd, kui on näha tulemust - ehk siis tühjad puud :) Nüüd on vaja teha tööd veel loetud päevad, et saada see raskelt teenitud teise aasta viisa kätte ja et saaks põgeneda suurlinna tolmu ja kära kätte. Need loetud päevad töötame me esimese farmer Charlie juures, kes kutsus meid tagasi, et me aitaksime teda mingite töödega. Meile see sobib suurepäraselt, sest vaja olekski mingi 7 päeva tööd teha.
Virsikusorti, mida korjasime, nimetatakse "Sügisnaeratuseks". Esimesel tööpäeval, varajastel hommikutundidel hüppas meie lähedusse väike kängupoiss. Tegelikult oli ta ikka päris pirakas. Tükk aega vaatas ta meile otsa, et mis imelikud virsikud on puude vahel ja meie vaatasime talle otsa, et mis armas nunnu kägupoiss. Mul kahjuks polnud fotokat kaasas, et seda jäädvustada :( Aga see oli jube lahe, kuidas kutt ikka ringi hüppas. Tegelikult ma natuke kardan ka neid - nad võivad jalaga virutada :) Tore asi veel virsikukorjamise juures on see, et virsikud on jube suured ja kastid täituvad kiiresti. Virsikukorjamise juures on miinuseid natuke rohkem kui plusse :) Esiteks hommikud on jube külmad ja märjad. Paaril hommikul oli soojakraade vaid 5 ühikut ja ausõna nutma ajas see enesepiinamine. Hommikune kaste maas tegi jalad koheselt läbimärjaks ja see ei ajanud enam niisama nutma vaid kohe hüsteeriliselt töinama - kus mu kummikud nüüd on!!!??? Viimastel päevadel lihtsalt panime kilekotid jalga:) Ja saa nüüd sellest kliimast aru. Kui hommikul on 5 kraadi sooja, siis koheselt peale päikesetõusu on soojakraade 5 või 6 korda rohkem - no leia siis sellise muutuse jaoks sobilik riietus. Kell 12 on juba nii kuum ja päike kõrvetab, et hea meelega istuks puu alla varju ja avaks hea kohaliku külma õlle :) Aga virsikud vajavad korjamist ja kastid täitmist ning rahakott tahaks ka paksemaks saada :) seega tuleb edasi tegutseda. Kell 12 ilmuvad välja ka tüütud kärbsed, kes ronivad suhu, kõrva, ninna ja silma :) Samuti on väga paha virsikukoore tolm, mis ajab jubedalt sügelema. Viimasel päeval lõigi meil mõlemal välja väike allergia punetuse ja punnikeste näol kätel ja kaelal, aga see kestis paar päeva. Mul ju mango ajast veel rohtegi alles:)
Ja kõige suurem miinus kogu Austraalia kohta on praegu see, et sügis on käes ja lähenema hakkab talv. Sellepärast ongi siin ööd ja hommikud mega külmad - oleme sunnitud kütma oma haagissuvilat hommikuti gaasipliidiga :)
Nüüd siis loengi päevi, et minna suurlinna Melbournei. Tegeleme parasjagu korteri otsinguga ja suured tööplaanid ka hõljuvad mu pea kohal. Loetud päevad on ka vormeli sõiduni ja Lady Gaga kontserdini. No ja oma 100 päeva veel, kui põgeneme "külma" Austraalia talve eest ja tuleme kodumaale puhkama:) Siinkohal üleskutse kõigile minu blogilugejatele: otsime üürikorterit - kui tead või kuuled, anna teada. Kõik pakkumised teretulnud meilile janneraavik@gmail.com

Ma ei ole ju itaallane!?

Uhh, lõpuks suutsin ennast kokku võtta, et uut sissekannet kirjutada. Tuleb tunnistada, et olen viimasel ajal meeletult hõivatud nektariinide ja virsikute korjamisega. Tööd oleme siin kõvasti teinud ja tõenäoliselt seda jätkub meil kuni Melbourni minekuni. Farmis, kus korjasime nektariine, on nüüd töö läbi, kuna olime nobenäpud ja nektariinid said lihtsalt otsa. Töö oli selles farmis isenesest kiire ja lihtne ning ka palga suutsime me kaubelda ikka päris kõrgele:). Farmer on rahvuselt itaallane ja esimene asi mida ta mulle ütles peale seda kui ta mu nime kuulis, et sa pole ju itaallane. Väidetavalt on minu nimi Itaalias populaarne:). Farmer Charly oli meist nii vaimustuses, et hakkas vabatahtlikult meile ise uut tööd lähiümbruses otsima, et me töötuks ei jääks. Viimase tööpäeva lõpus me põrutasimegi farmer Charly sõbra Tony juurde, kes kasvatab virsikuid. Kui kohale jõudsime, siis olid juba igasugused tööpaberid valmis pandud ja meid võeti lahkesti vastu. Farmer Tony on samuti itaallane ja esimene asi, mida ta mulle ütles, peale seda, kui ta mu nime kuulis, et sa pole ju itaallane :) Järgmisel päeval me siis asusimegi farmer Tony juurde tööle ja oh seda õnnetust: virsikupuud on meeletult kõrged ja redel, millega korjata, jube raske. Esimese bin-i (suur kast) korjasime täis kahe tunniga ja sellest meile piisas, et töösuhe lõpetada. Pool korjamisajast läks minul redeli tassimisele ja üles-alla ronimisele ning aevastamisele. Tegemist oli kuldsete virsikutega ja selle karvane koor tekitab meeletult tolmu, mis omakorda põhjustas mulle silmade kipituse ja nohuse nina koos aevastustega. Seega oli meil juba piisavalt põhjuseid, et mitte edasi korjata ja minna parematele jahimaadele.
Sõitsime Cobrami linna ja registreerisime ennast tööbüroosse. Koheselt anti meile ka linnakaart kätte koos ühe farmi asukohaga ja öeldi, et jõudu tööle. Tegemist jällegi virsikute korjamisega, aga seekord tegemist teise sordiga. Farmeri nimi jällegi Charly ning temagi on itaallane. Tema lihtsalt muigas minu nime kuuldes:) Virsikupõld on ilus ja puud normaalse kõrgusega - seal ei pea isegi redeliga korjama. Virsikud on väga suured ja töö on lihtne. Põllul sõidab traktoriga ringi supervisor Joe, kes on samuti itaallane ja minu nime kuuldes, ütles ta mulle, et sa pole ju itaallane. :) Virsiku korjamise tööd peaks jätkuma kaheks nädalaks: esimene nädal korjame suuri ja punaseid virsikuid ja teine nädal korjame puud tühjaks. Melbourni sõiduni on meil veel aega 3 nädalat ja viimase kolmanda nädala me töötame tõenäoliselt jällegi esimese farmer Charly juures, kuna ta vihjas, et vajab meid siis kindlasti. Vahepeal on meile tulnud veel tööpakkumis, aga me kahjuks oleme nii hõivatud, et ei saa kõikide põlde tühjaks korjata:) Lahe kuidas info siin väikelinnas levib.
Ahjaaa, kolisime uude kohta -linna nimi on Cobram ja elame samuti haagissuvilas. Praegune haagissuvila on poole suurem ja siin on rohkem liikumisruumi :) ja õnneks pole siin ka neid tüütuid opossumeid, kes eelmises karavanpargis tegid öösel suurt tralli haagissuvila katusel. Ja naabrd on ka vaiksed. Vanas kohas naabrite muusikavalik muutus ikka vahepeal talumatuks. Muidugi me tegime neile tagasi ka - panime oma lemmikmuusikat :)

Ilm on siin äärmusest äärmusesse: kord päike kõrvetab ja siis jälle kallab meeletult vihma. Paar korda on olnud ka tugevat äikesetormi. Mõni öö on uskumatult lämbe ja järgmine öö jällegi talumatult külm. Vahepeal oli siin öösel ikka päris külm, et magasin kolme tekiga :) Muidugi teil Eestis on külmem :) Ükspäev oli imeilus vikerkaar ja ma tegin sellest fotosüüdistuse.


Et siis natuke uhkustan kaaaa: meil on olemas F1 piletid 28 märts sõidule. Eks ma üritan seal kaameramehe ära rääkida, et ta mind korrakski kaadrisse võtaks, et ma saaksin teile lehvitada:) Lisaks sellele meelelahutusele on meil olemas ka 9. aprill Lady Gaga kontserdipiletid. Plaan on minna külastada ka Melbourni loomaaeda ja näha pisikest maailmakuulsat elevandipoega Mali't. Hetkel tegelengi Melbourni elamiskoha otsimisega, sest plaanime sinna jääda paariks kuuks. Mul on väga suured plaanid Melbourni linnas :)

Numurkah haagissuvila, mille katusel opossumi öösel tralli tegid


Virsikupuu, mille juurest ma ei lahkunud enne, kuni virsikud said mulle kaasa pakitud :)