Lendavad telgid ja kärnas Jantik

Töökas töönädal käib täie tuhinal. Sellel nädalal on kuus päeva järjest tööd ja tööpäevad kipuvad venima ligi 9 tunnisteks. Kohutav asi on see, et siin Austraalias pannakse kõik poed kinni hiljemalt kell 5. Kui me töölt tagasi jõuame, on kell pool neli, siis pessu ja sööma ja ongi kell juba nii palju, et poodi ei jõua. Unustasin kahvlid kööki - need pandi ka nüüd pihta. Jube tigetaks ajab. Uusi kahvleid ka osta ei saa, sest Austraalias lõpeb elu kell 5. Neljapäeviti on poed lahti 9-ni, sest siis on inimestel palgapäev - eriti masendav ju!
See selleks. Midagi erilist polegi sellel nädalal toimunud. Suur torm käis siit üle. Karavanis igastahes telgid lendasid, palju ei puudunud, kui meie putka oleks ka tuule tiibadesse saanud. Öösel oli meeletu äikesetorm - müristas nii , et kõrvatroppidega võis ka lausa kurdiks jääda. Äike oli nii tugev, et kõik kohad lõi valgeks. Tuul tõi endaga kaasa metsatulekahjudest tekkinud söetolmu ja suitsuhaisu. Farmis tuiskas põllupealt kuivanud mulda - nähtavus oli põllul maksimaalselt 10 meetrit, suu-silmad tolmu täis. Austraalia kliima on ikka huvitvav küll. Kui päeval on soe ja päike, siis öösel on mega külm ja kui päeval on tuuline ja pilves, siis öösel on mega palav. Väike pilt meie lõunapausist ja video, kus tuul ei andnud armu.

Ükspäev pandi mind korjama tomatite asemel suvikõrvitsaid - ja oh seda jama nüüd - olen vist allergiline :) Käed on pisikesi punne täis ja ma oleksin nagu kärnaärni. Vähemalt hea asi on see, et ravimid, mille kaasa vedasin, ei lähegi raisku:) Lisaks minu imekaunite kätele, sattusin ma nüüd teist korda sääskede rünnaku ohvriks. Ja see kord väga tõsiselt - pole kohta, kus ms ei sügeleks. Öösel olen sääsepunnid lausa veriseks kratsinud. Ja nüüd on mul ka lisaks imekaunitele kärnas kätele ka imekaunid kärnas jalad. Ohh - paar kuud kannatust veel ja siis põgeneme siit Bundabergist :) Tahaksin juba tagasi ranniku äärde.

Ja ma ei suuda teile endiselt pildistada imearmast opossumi-ema, kes tassib oma poega seljas. See vaatepilt on nii armas ja südantliigutavalt naljakas. Ema, hirmust suured silmad peas, jookseb peidupaigast peidupaika, et pisikest pojakest turvalisse kohta viia ja pojake, suht totu-lotu näoga, vaatab ringi ja mõtleb oh-kui-lahe-on-kui-emme-mind-nii-tassib. Iga kord jään ma pildistamisega või filmimisega hiljekas. Aga ma proovin selle ikkagi ära teha!

Teisipäevased pizza-päevad on lahedad. Siis on suur pizza 5 dollarit ja kõik inimesed Bundabergis jooksevad tormi. Läksime siis ka, et osta üks pizza. See, mis Domino Pizzas toimus, oli hullumaja. Tööle oldi pandud vähenalt 40 töötajat. Kohutav siblimie käis. Inimesed astusid uksest välja kümnete pizzakarpidega. Ma usun, et pizzapäeval müüakse küll ikka paar tuhat pizzat. Ja selline päeav on igas pizzakohas.