Kõik on uus novembrikuus!

Leidsin nüüd natuke aega, et teha uus sissekanne oma väiksesse armsasse blogisse. Loodan, et keegi vahepeal ära ei ehmatanud, kui nägi, et minu blogi enam pole - probleem sai likviteeritud ja nüüd on blogi ilusti omal kohal tagasi. Lihtsalt väike viirusepoiss tungis mu arvutisse ja kogu minu Google konto blokeeriti, aga pole ju olemas lahendamatuid olukordi :)

Niisiis, et mis toimub? Ei midagi erilist! Tööd teen hetkel 7 päeva nädalas, ilmad on oi oi kui kuumad, vahepeal sai kolitud ja ka Melbourne Cup on nähtud. Aga eks siis kirjutan natuke pikemalt!

Kohvik Croissant Express on leidnud endale ikka tõelise tubli töötaja (vähemalt mina arvan nii). Olen oma tublidusega nii kaugele jõudnud, et vabadel päevadel asendan puuduolevaid töötajaid teistes Croissant Express kohvikutes. Kokku on Croissant Express kohvikuid üle Perthi 19. Mina olen töödnud selle kuu ajaga juba 5-s kohvikus :) Kohviku klientuur on ikka igal pool erinev. Koht, kus praegu töötan, asub südalinnas ja peamiseks klientuuriks on lihtsalt shoppajad ja pensionärid. Ja oi kui tigedaks need pensionärid mind ajavad: nad on nii otsustusvõimetud ja aeglased ning nõuavad pidevalt oma muffinit tasuta või muidu soodustust. Kaks kohvikut, kus olen asendustöötaja, asuvad ärihoonete juures ja seal on peamiseks klientuuriks suured ärimehed ning -naised. Nendes kohtades käib tõsine kohvivalmistamine ja kell 12.00-14.00 on kohutav tempo, kuna siis need äriinimesed lõunatavad. Hetkel olen siis tööinimene 7 päeva nädalas ja esimene vaba päev peaks olema kusagil detsembri alguses :) Aga eks see palganumber on ka ju ilusam kui rohkem tööd teha. Töö pole kontimurdev vaid veidi kontikangestav - igal hommikul on kondid nii kanged ja päris keeruline on mul olnud viimasel nädalal hommikujooksule minna. Peab tunnistama, et lisaks suurele töörügamisele on uni kohe eriti magusaks ja sügavaks läinud ning olen jooksmisega unarusse jäänud ja eelistan selle asemel magada. Aga eks ma pean ennast natuke sakutama ja korrale kutsuma, et mis see olgu!!!!! Maja kõrval on kaunis järv ja park - ideaalne koht jooksmiseks.

Niisiis jõudsin jutuga uue elukohani. Oktoobri viimastel päevadel hakkas paistma, et on võimalus kolida uude ja paremasse elamisse. Asi käis väga kähku ja ega minul polnudki aega kolida seoses oma töökusele. Iseenesest läks minul kolimine valutult ja see tehti minu eest ise ära - aitäh Ristoke :) Uus koht asub Belmont rajoonis imelise Swan jõe ja Perth lennujaama vahel (lennukeid pole eriti kosta). Tegemist on kunagise motelliga ja tänaseks on niiöelda numbritubadel kindlad omanikud, kes ise elavad seal või siis rendivad välja. Meie uues elupaigas on kaks magamistuba ja suur köök/elutuba. Kolisime siia Kätlyni ja Martiniga. Keiti ja Andi jäid kahjuks vanasse kohta elama, aga ega see ei takista meil laupäevaseid pokkeriõhtuid korraldamast. Vahva kamp eestlasi: Martin, Kätlyn, Risto, mina, Keiti ja Andi.



Tegemist täieliku labürindiga - esimestel kordadel võib täitsa ära eksida.


Elukohale lisab luksust juurde bassein õues, jõusaal ja tenniseväljak. Siin on kohe väga kodune tunne ja mõnus olla. Ootan juba mõnuga oma vaba päeva, et siis juua veini basseini ääres ja ennast shokolaadiks päevitada :) Paaril korral olen peale tööd ennast basseini visanud, et peletada eemale see meeletu kuumus (oma 35 kraadi), mis meid siin kiusab. Nüüd paar päeva on kuumus tagasi tõmmanud ja sooja umbes 25 kraadi - ja uskuge mind, et täitsa jahe on :)




Olen nüüd ühe kogemuse võrra jälle rikkam. Nimelt osalesin Austraalia kuulsamail hobusetraavi Melbourne Cup üritusel. Käisin sellel päeval Perthi niiöelda hipodroomil tööl baaridaamina, kus ma siis suurtele hobusetraavi ennustajatele ja kaunites kleitides naistele veini, shampust, õlut ja muid jooke serveerisin. Sain oma tööga hästi hakkama ning loodan, et mind kutsutakse sinna ka 1. jaanuari BMW Perth Cup üritusele.

Aga mis on Melbourn Cup? Tegemist on Austraalia kuulsaima teisipäevaga (novembri esimene teisipäev), mil toimub maailma kuulus hobusetraav. Melbournes on see päev lausa püha. Sellel päeval on kõik austraalia inimesed kõrvupidi raadiotes, ninapidi telerites ja suured fännid tulevad ise kohale. Toimub suur panustamine hobustele ja õnne katsuvad väikestes summades ka need, kes pole suurematsorti ennustajad. Ja kujutage ette seda kisa ja lärmi, kui on antud stardipauk ja veel suurem kisa ja lärm, kui hobused hakkavad jõudma finishisse. Ma pean tunnistama, et see oli mu austraalia reisi üks vahvamaid kogemusi meelelahutuse valdkonnas. Oleks ise ka hea meelega ehk mõne panuse teinud, aga töötajana oli see mulle rangelt keelatud. Inimesed, kes tulevad võistlusele kohale on ennast kauniks teinud ja naised kannavad kauneid kleite koos peakatetega. Eraldi võistlusena toimub selle päeval ka peakatte võistlus naistele:) Kujutan ette, et kui Eestis see toimuks, siis oleks ma igal aastal seal uhkes kleidis ja peakattes osavõtja. Kusjuures siin võtavad tööinimesed selleks päevaks haiguspäeva :) Muidugi ürituse lõpus oli vaatepilt jälle omamoodi - kaunid naised ilusates klietides olid oma kõrged kontskingad jalast võtnud või kaotanud ja paljud taarusid mööda teed ringi - ei tea kas otsisid oma kingi või meest :) Meestel lipsud viltu ees ja särgid püksist väljas :) Oli, kes pidutses edasi suurest võidust või siis oli inimesi, kes õnnetult murul istus ja mõtles "Oli seda nüüd vaja". Minule oli üritus 100 ja 10 % korda läinud ja tempel mällu igaveseks!!!

Väike pildiseeria teemal "Jõulud tulevad - Perth eri"!