Loetud päevad

Nii, tänaseks on ka virsikud korjatud. Tore on teha kohe mingit tööd, kui on näha tulemust - ehk siis tühjad puud :) Nüüd on vaja teha tööd veel loetud päevad, et saada see raskelt teenitud teise aasta viisa kätte ja et saaks põgeneda suurlinna tolmu ja kära kätte. Need loetud päevad töötame me esimese farmer Charlie juures, kes kutsus meid tagasi, et me aitaksime teda mingite töödega. Meile see sobib suurepäraselt, sest vaja olekski mingi 7 päeva tööd teha.
Virsikusorti, mida korjasime, nimetatakse "Sügisnaeratuseks". Esimesel tööpäeval, varajastel hommikutundidel hüppas meie lähedusse väike kängupoiss. Tegelikult oli ta ikka päris pirakas. Tükk aega vaatas ta meile otsa, et mis imelikud virsikud on puude vahel ja meie vaatasime talle otsa, et mis armas nunnu kägupoiss. Mul kahjuks polnud fotokat kaasas, et seda jäädvustada :( Aga see oli jube lahe, kuidas kutt ikka ringi hüppas. Tegelikult ma natuke kardan ka neid - nad võivad jalaga virutada :) Tore asi veel virsikukorjamise juures on see, et virsikud on jube suured ja kastid täituvad kiiresti. Virsikukorjamise juures on miinuseid natuke rohkem kui plusse :) Esiteks hommikud on jube külmad ja märjad. Paaril hommikul oli soojakraade vaid 5 ühikut ja ausõna nutma ajas see enesepiinamine. Hommikune kaste maas tegi jalad koheselt läbimärjaks ja see ei ajanud enam niisama nutma vaid kohe hüsteeriliselt töinama - kus mu kummikud nüüd on!!!??? Viimastel päevadel lihtsalt panime kilekotid jalga:) Ja saa nüüd sellest kliimast aru. Kui hommikul on 5 kraadi sooja, siis koheselt peale päikesetõusu on soojakraade 5 või 6 korda rohkem - no leia siis sellise muutuse jaoks sobilik riietus. Kell 12 on juba nii kuum ja päike kõrvetab, et hea meelega istuks puu alla varju ja avaks hea kohaliku külma õlle :) Aga virsikud vajavad korjamist ja kastid täitmist ning rahakott tahaks ka paksemaks saada :) seega tuleb edasi tegutseda. Kell 12 ilmuvad välja ka tüütud kärbsed, kes ronivad suhu, kõrva, ninna ja silma :) Samuti on väga paha virsikukoore tolm, mis ajab jubedalt sügelema. Viimasel päeval lõigi meil mõlemal välja väike allergia punetuse ja punnikeste näol kätel ja kaelal, aga see kestis paar päeva. Mul ju mango ajast veel rohtegi alles:)
Ja kõige suurem miinus kogu Austraalia kohta on praegu see, et sügis on käes ja lähenema hakkab talv. Sellepärast ongi siin ööd ja hommikud mega külmad - oleme sunnitud kütma oma haagissuvilat hommikuti gaasipliidiga :)
Nüüd siis loengi päevi, et minna suurlinna Melbournei. Tegeleme parasjagu korteri otsinguga ja suured tööplaanid ka hõljuvad mu pea kohal. Loetud päevad on ka vormeli sõiduni ja Lady Gaga kontserdini. No ja oma 100 päeva veel, kui põgeneme "külma" Austraalia talve eest ja tuleme kodumaale puhkama:) Siinkohal üleskutse kõigile minu blogilugejatele: otsime üürikorterit - kui tead või kuuled, anna teada. Kõik pakkumised teretulnud meilile janneraavik@gmail.com