Las kallab...

Enne suuri vihmavalanguid saime siis lõpuks ka autole klaasi tagasi panna. Meeldetuletuseks siis lühidalt, et auto aken sai sisse löödud seoses võtmete ununemisega autosse, mis oli tingitud ületöötamisest ja varajasest hommikutunnist. Uus klaas on pärit Bundabergi autoromulast. Eelneva uurimustöö tegi Risto juba paar päeva varem ära, et kas seal üldse on samasuguseid autosid või mitte, millelt klaas ära võtta. Minust muidugi suuremat kasu seal polnud kui et tegelesin selle protseduuri ja romula jäädvustamisega. Romula meeldis mulle väga - meeletult palju autosid ja nalja pakkus see kuidas mõni auto oli ikka nii juppideks kistud.
Aga jah - tänaseks on autol jälle ilusti küljeklaas ees ja loodan, et rohkem sellist "pulli" ei pea tegema. Aga ma võin kindel olla, et autojamasid tuleb meil kindlasti veel!

Ilm Bundabergis - no täiesti äärmusest äärmusesse. Basseinivesi jõudis juba soojeneda 33 kraadini:) ja kuumus oli talumatu: 24 tundi oli selline tunne nagu oleks just dushi alt tulnud. Padi lihtsalt ligunes pea all ja jää sulas klaasis üllatava kiirusega. Aga... jõudes just harjuda sellise temperatuuriga, kui ühel hommikul üllatuseks kallas vihma ja seda sõna otseses mõttes. Siin ei saja - siin kallab! Sellise ilmaga on jah parem tööd teha, aga veel parem oleks kui töötegemine kulgeks vihmata. Põllul oleme põhimõtteliselt poolest saati mudas :) Hetkel on ebaselge, millal ilm jälle teise pöörde võtab ja kuumutama hakkab.

Tööst siis niipalju, et meid on vaikselt juba viidud suurde pakkimishoonesse erinevaid köögivilju pakkima. Mulle meeldib seal - kohalikud naised viskavad kildu ja on lõbusad ja töö on ka täiesti teistsugune kui põllul küürutamine. Miinuseks on see, et peab terve päev jalul olema ja see teeb haiget jalgadele ja kandadele. Naljakas on see, et kunagi kui me tööd otsisime, siis käisime ka seal ja küsisime tööd. No loomulikult nad vastasid, et pole vaja ja nüüd siis tuli välja, et meie farmi boss seal asjatab ja nii me nüüd oleme seal mõned päevad nädalas tööl. Eks seda pakkimistööd jätkub seni kuni põllult veel midagi korjata on. Samas kohas pakitakse ka chillisid ja kui chillimasin tööle pannakse, siis me kõik köhime - nagu pipragaasi oleks keegi õhku lasknud. Üllatuseks pakiti seal ka ükspäev sidruneid - ja loomulikult panin ma ka ühe sidruni tuuri :P. Kuna pakkimishoones käib kõva müra, siis jaotatakse seal lahkelt kõrvatroppe - mina kasutan seal küll kõrvaklappe muusika kuulamiseks aga kõrvatropid võtsin koju kaasa, et summutada oma kõrvus lindude/loomade häälitsusi kui ma magan. Üldiselt tööd hakkab põllul väga väheseks jääma ja eks näis kaua me veel üldse tööd selles farmis teeme. Tegelikult tahaks juba puhata ja mängida ka :) Iga hommik kui me ärkame, siis mõtleme, et "ahh, ei lähe täna tööle" aga mis seal ikka - tuleb need silmad vägisis lahti kiskuda ja pudru sisse ahmida ning tööle. Plaanime siin jõuludest kuni aastavahetuseni nagunii puhata ja siis minna uutele jahimaadele.