Seiklused alaku!

Iga järgmine päev naeran ma eelmie päeva üle. Olukorras, kus tunub, et enam hullemaks minna ei saa ja nüüd on kõik läbi, siis järgmisel päeval olen mõelnud, et saab ikka küll asjad hullemaks minna, aga lahendamatuid olukordasid pole olemas.
Kui vahepeal tundub, et asi on ikka hull ja ei tea kust, mida, kuidas midagi otsida ja sebida, siis viimasel lootusetul hetkel tuleb mängu juhus ja vajalikele asjadele leidub lahendus. Läbi Orkuti saime kontakti siinse kohaliku eestlasega, kes rendib oma majas tuba välja. Temal oli küll see juba hõivatud, aga siin on veel eestlasi, kes tegelevad siin oma businessiga ja rendivad oma majas tubasid. Nii lihtsalt siis ongi saadud järgmiseks nädalaks armsas rahulikus piirkonnas väike majake. JAH - lausa majake, kus elada. Pildi saadan, kui sisse kolin. Majake on armas, köök koos suure elutoaga, magamistuba, kaks väikest magamamistuba, vannituba, wc, terrass koos grilliga. Pesupesemise võimalus ja väike hoovike. Kuna hetkel pole tal teisi üürilisi, siis on see maja täitsa tühi :)
Hea, et hostelist ära saab. Hostel on küll armas ja tore, aga siinsed hosteli elanikud häirivad mind. Kes lohistab plätusid, kes nuuskab nii, et maja väriseb, kes rögiseb wc-s kraanikausi juures, et lausa süda paha. Inimesed ei aksepteeri teiste unega - uksed prõmmuvad, kohvreid lohistatakse trepist alla ilge kolinaga, räägitakse kõva häälega. Rahvas on ikka nii kirju kui kirju. Ma nägin vist esimest korda ühte jaapanlannat, kes oli mega pikk. Jaapanlased matsutavad vastikult - söögiisu kaob ära. Mingid tegelased krooksuvad kogu aeg. Siis siin on üks naljakas mees - ta meenutab nagu sarimõrvarit kusagil action filmides. Ta on väääga kahtlane ja imelik. Aga äkki olen mina ka nende jaoks imelik? Aah - MA EI USU :)

Aga pole siin Austraalias midagi teha, kui pole autot. NOh saaks küll ka ilma hakkama, aga siis asi veel keerulisem, kui ta juba on.
Kolmapäev mööduski autojahil. Suhteliselt kiiresti saigi auto soetatud autopargist. Autopargist on parem osta kui otse omanikult, kuna siis saab kaasa ka garantii, kui midagi peaks juhtuma. Pigem maksta tiba rohkem, kui et seista keset teekonda tee ääres ja oodata puksiiri. Selline asi nagu slepis vedamine on siin rangelt keelatud.
Auto on kobe - paras käru küll, aga kobe ikkagi. Toyota camry, automaat - JESSS.



Teel hostelisse, umbeses 20 minutit sõidetud, jäimegi teeäärde, sest käru otsustas otsad anda. Ja siit moraal - tuleb osta autopargist, sest siis on garantii kaasas:)
Suht rõve on jääda kusagil Gold Coast HW bussipeatuses seisma, aga õnneks üks teetööline lükkas auto bussipeatusest eemale, et bussid saaksid ikka liikuda. Ligi kolm tundi ootamist, et autopark saadaks mingi tehniku. Ja kui tehnik saabus, siis käivitas ta krokodega aku. Kuigi nii kui gaasi sai antud, suri käru jälle ära. Nooh uus kõne tehnikule, kes ei olnud õnneks kaugele jõudnud sõita. Siis sai käru uue aku. Sellega sai hostelisse ära venitatud. Tuli välja, et genekas on õhtal. Tuleb uus genekas panna. Ja siinkohal veelkord - hea et autopargist ostad, sest seal kehtib garantii.
Alguses lubati, et tehnik tuleb ise kohapeale seda genekat vahetama, aga hommikul tuli kõne, et sõitke tagasi, et vahetada saab vaid seal.
Kui arvate, et sõit tagasi kulges sujuvalt, siis eksite. Coolangattast Southporti sõit kestab autoga umbes 35 minutit. Poolele teele jõudes, kohe peale silda, suri käru jälle ära. Ja väga ebameeldivas kohas. Aga ütleme nii, et minu närvid olid juba suht-koht läbi eelmise päeva jamadest, siis polnud enam närve, mis läbi läheksid. Kuna aussid on väga sõbralikud ja abivalmid, siis üks naine tuli appi ja saime ka ühe mehe appi sebida, et autot lükata paremasse kohta, kus liiklust ei segaks. Õnneks puksiir tuli ka 15-minutit hiljem.
Nooh kõik teie, kes olete Austraalias olnud - kas ka teie olete autot kiirteel lükanud või kas ka teie olete saanud Austraalias puksiirautoga sõita? Mina olen:)
Ülejäänud pool teed saigi sõidetud puksiirautos. Ja veelkord - hea, et on ostetud autopargist, sest siis kehtib garantii. Ma arvan, et ma ei tahaks teada, mis see puksiir maksma oleks läinud või mis see genekas oleks maksnud, kui poleks olnud garantiid.
Lõpp hea ja ma siiralt loodan, et kõik on hea. Käru sai uue geneka ja seekord teel tagasi hostelisse ei vedanud ta alt.

Nüüd veel vaja oodata ära pangakaart ja tax-number ning saab asuda tööle. Ma usun, et ka sellest saab vahva jutu kokku kirjutatud.

Seniks kallid sõbrad - olge kallid ja tublid.





PS vendadele! Kui emaga räägite, siis öelge, et minuga on kõik korras ja ei ole vaja muretseda:) Kalli, kalli!